Uudised

 

 

Alates 16.03.2020 on avatud Terviseameti poolt hallatav COVID-19 kohta infot jagav telefon 1247.

 Koroonaviiruse haigustunnused:

Koroonaviirusest tekkinud haiguse (COVID-19) iseloomulikeks tunnusteks on palavik (võib olla väike, võib olla kõrge ja harvadel juhtudel võib ka puududa), köha (enamasti kuiv), hingamisraskus või hinge matmise tunne.

Haiguse levik:

Koroonaviirus levib piisknakkusena köhiva või aevastava inimese hingamisteede eritise pritsmetena, samuti saastunud pindade kaudu, kui terve inimene pindadelt viiruse üles korjab ja ennast nakatab.

Levikuteedest lähtuvalt on nakkuse leviku tõkestamiseks vajalik: (1) haigestunud inimestel püsida kodus, hoida teiste inimestega distantsi vähemalt kaks meetrit ja köhivatel inimestel kanda maski ning (2) regulaarselt puhastada palju katsutavaid pindasid ning hoolsalt pesta käsi.

Koroonaviiruse suhtes testitakse :

  • vaid raskes seisus patsiente, kes on haiglas
  • testimine ei muuda ravi olemust, spetsiifiline ravi puudub, vajalik on leevendada sümptomeid ja rasketel juhtudel toetada organismi funktsioone
  • ilma haigusnähtudeta inimesi ei testita.

Erakorralise abi vajaduse korral tuleb kutsuda kiirabi.

Perearstikeskusse ega EMOsse ei tohiks kohale minna, kuna nii võib teisi nakatada.

 

 

PEREARSTIDE KÜMME KÄSKU KOROONAVIIRUSE KOHTA

1. Säilita rahu ja kaine mõistus!

2. Jälgi ja järgi terviseameti kodulehel juhiseid! Terviseamet uuendab infot iga päev mitu korda päevas. Välismaised soovitused ei pruugi olla Eestis sobivad.

3. Hügieen: kätepesu! Hoia haigetest aupaklikusse kaugusesse! Köhides, aevastades kata suu ja nina käsivarrega, pärast pese kohe käsi. Kasutatud taskurätt viska kohe prügikasti!

4. Kui oled terve, siis võid elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled käinud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. Sümptomiteta inimeselt nakkust saada on äärmiselt ebatõenäoline.

5. Kui haigestud jää koju! 

6. Ravi end nii, nagu Sa ravid igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse nakatunud: puhka, vajadusel langeta palavikku, kasuta muid sümptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.

7. Haigestumise korral võta ühendust oma perearstikeskusega (telefon 6000717, e-mail: pakremedium@gmail.com) või helista 1120 – see on tasuta ja ööpäevaringselt töötav perearstide nõuandetelefon.

8. Perearstikeskusesse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.

9. Kutsu kiirabi järgmistel juhtudel:

- valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused

- teadvuse häired, segasusseisund

- äärmine jõuetus

10. Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, kroonilise haiguse põdejatele (diabeedi, hingamisteede krooniliste haiguste ja südamepudulikkuse korrasl), samuti vähihaigetele ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavatele inimestele. Pöörduge pigem varem kui hilja!

 

 

PATSIENDI KODUSE RAVI COVID-19 JUHEND:

Kui ootan koroonaviiruse proovi tulemust või analüüs osutus positiivseks siis võin seda turvaliselt teha kodusel ravil. Enamik inimesi (sealhulgas lapsed) põevad haiguse läbi kergete sümptomitega.

1. Miks on kodune isolatsioon vajalik? Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Haigusest on ohustatud eelkõige vanemaealised ja tõsisemate kaasnevate haigustega isikud, kellel kerged haigusnähud võivad areneda kopsupõletikuks. Kui sa ei lahku oma kodust ega puutu kokku teiste inimestega, vähendad võimaliku nakkusohtu teistele.

2. Kuidas saan ennast terveks ravida? Parim ravi on piisav puhkus. Köha ja palavikku, saate leevendada käsimüügi ravimitega. Juhul, kui sümptomid kaovad ja tunnete end tervena, väljastab perearst sulle loa haigusleht lõpetada.

3. Mida saan teha, et teisi mitte nakatada? Viibi kodus, kuni täieliku paranemiseni. Väldi väljas käimist. Juhul, kui sul on ilmtingimata vajalik kuhugile minna, siis hoia teiste inimestega piisavat vahet. Jälgi, et aevastades ja köhides kataksid kindlasti suu ja nina. Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt pindu, millega puutud otseselt kokku. Oleks hea leida endale abistaja, kelleks võib olla igaüks – lähedane, sõber või naaber. Tähtis on, et ta kaitseks ennast, pidades kinni rangetest hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma. Riskirühma kuuluvad 60-aastased ja vanemad (sh hooldekodudes viibivad) ja tõsiste kaasnevate terviseseisunditega inimesed.

4. Kuidas saan koju toidu ja muud vajalikud vahendid? Haige inimene ei tohiks käia poes ega apteegis. Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur roll, sest toidu ja ravimid saab lasta tuua just neil. Toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoidu saab hõlpsasti koju tellida. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab paluma kulleril jätta pakk ukse taha. Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

5. Mida peaksin ette võtma, kui minu tervislik seisund on läinud
halvemaks? Võta telefoni teel ühendust perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220, selgita olukorda ning järgi saadud juhised. Kui seisund on väga tõsine, kutsu kiirabi, kes viib su haiglasse.

6. Kas mu perekond peab jääma koju? Sinu pereliikmed loetakse ka nakatunuteks ja nad saavad avada töövõimetuslehe. Eriti hoolikalt peaksid jälgima ennast sinu vanemaealised (üle 60aastased) ja tõsiste haigustega pereliikmed, kes peaksid oma kontaktist ja seisundist teavitama oma perearsti. Nad peaksid jälgima oma tervist hoolikamalt ja kui enesetunne halveneb, võtavad kindlasti ühendust perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220.

7. Kas ma pean teavitama laste kooli ja lasteaeda? Kindlasti teavita lapse lasteaeda või kooli, et jäite koos koju. Kindlasti aitab kool kaasa võimalustega, kuidas kaugelt kooliasju teha.

8. Kas ma peaksin oma olukorrast teavitama enda tuttavaid, kellega olen viimastel päevadel kokku puutunud? Nüüd, kui oled kodune, siis leia see aeg ja helista või kirjuta viimastel päevadel kokku puutunud tuttavatele, töökaaslastele, sugulastele. Kindlasti teavita oma lähikontaktseid, sest ka nemad loetakse nakatunuks ja peaksid jääma koju. Samuti saavad ka nemad paluda perearstil endale avada töövõimetuslehe. Siis nad teavad arvestada, et juba aegsalt jälgida enda tervist ja hoida hügieeni.

9. Mul on täna õhtuks juba piletid kontserdile/kinno ostetud, kas ma võin ikkagi minna, kui järgin üldiseid hügieeninõudeid? Ei, enda ja teiste tervise nimel jäta üritusel käimata. Avalikke kohti tuleks vältida senikaua, kuni oled paranenud, olenemata haigestumise põhjusest.

10. Kes on haiguse poolt enim ohustatud? Riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid. Lapsed ei ole riskirühm ja lapsed põevad haiguse enamasti läbi kergelt.

11. Mida ma ütlen tööandjale? Koroonaviirust koheldakse samamoodi nagu grippi ja muid hingamisteede haigusi. See tähendab, et haiguslehte saab perearstilt ja see hüvitatakse üldise korra alusel: hüvitis hakkab jooksma alates kolmandast päevast.

12. Millal võin koduse isolatsiooni lõpetada? Koduse isolatsiooni lõpetamise otsuse teeb perearst. Otsuse tegemiseks võtab perearst arvesse sümptomite kadumist ja sinu enesetunnet ja arvestab ka haiguse nakkusohtlikku perioodi täitumisega. Praegu on teada, et inimene püsib nakkusohtlik 7-12 päeva alates sümptomite tekkimisest ja raskemate haigusjuhtude korral 14 päeva.

13. Kust saan koroonaviiruse kohta kõige adekvaatsemat infot? Koroonaviiruse kõige ajakohasema informatsiooni leiad veebilehelt www.koroonaviirus.ee Ja inglise keeles https://www.who.int/ JA https://www.ecdc.europa.eu

 

Juhend lapsevanemale ägeda haigusega lapse koduseks raviks COVID-19 pandeemia ajal

 

Eakate kaitsmise soovitused

 

JUHISED DIABEETIKUTELE:

Miks on koroonaviirusnakkus diabeediga inimestele ohtlikum?
Palavikuga kulgev nakkushaigus on kehale alati stressirohke seisund. Suur osa diabeediga inimestest on eakad inimesed, kellel on lisaks diabeedile või selle tüsistusena ka muid tõsiseid haigusi, näiteks südame- ja neerupuudulikkus ning hingamispuudulikkus. Neid seisundeid võib põletik süvendada.
Palavikuga kulgev nakkushaigus võib kergesti põhjustada dehüdratatsiooni (organismi vedelikusisalduse langust), mis võib alandada vererõhku, vähendada veres soolade (naatriumi, kaaliumi) sisaldust ja halvendada neerufunktsiooni. Eriti kui teil on juba neerupuudulikkus, on oht neerupuudulikkuse süvenemiseks.
Nakkushaigused suurendavad insuliinivajadust ja veresuhkru tase tavaliselt tõuseb sõltumata diabeedi tüübist. Kõrge veresuhkur suurendab uriinieritust, mis süvendab dehüdratatasiooni.
Kõrge veresuhkur pärsib ka haigusest taastumist ja soodustab täiendavate tüsistuste nagu kopsupõletik, keskkõrvapõletik ja sinusiit (nina kõrvalkoobaste põletik) teket.
1. tüüpi diabeedi ja ka 2. tüüpi diabeedi korral võivad suurenenud insuliinivajadus ja stressihormoonide tõus põhjustada ketoatsidoosi, kui insuliini annuseid ja organismi vedelikuga varustatust (hüdratatsiooni) ei suurendata piisavalt. Ketoatsidoos on eluohtlik seisund.
Tegevuste nimekiri diabeetikule haiguspäevadeks
Haiguspäevadel on oluline piisav vedeliku tarbimine, enamiku inimeste jaoks vähemalt 1,5–2 liitrit päevas või 1–2 detsiliitrit tunnis, näiteks vesi, gaasita mineraalvesi, lahjendatud mahl, supid jms.
Palavikku saab ja tuleb langetada palaviku alandavate preparaatidega (paratsetamool).
Kui sööte haigestumise tõttu vähem kui tavaliselt, peaks siiski toiduga saadav süsivesikute hulk olema vähemalt 150 g päevas.
Üldiselt proovige hoida veresuhkru taset vahemikus 6-10 mmol/l.
Kui kasutate antihüpertensiivseid (vererõhu) ravimeid, on soovitatav mõõta vererõhku 1-2 korda päevas. Kui teie vererõhk langeb oluliselt (eriti alla 100 mmHg), pöörduge oma arsti või erakorralise meditsiini osakonna poole.
Kui teil on 2. tüüpi suhkurtõbi koos tablett- või basaalinsuliinraviga, on oluline meeles pidada: mõõtke veresuhkru taset regulaarselt.
Palavikulise põletikulise haiguse korral, kui enesetunne halveneb, võib tekkida vajadus ravimeid vahetada ja korrigeerida raviskeemi, üldine soovitus on ravi metformiiniga katkestada.
Kui teie veresuhkru tase tõuseb püsivalt üle 14 mmol/l või üldine enesetunne on järsult halvenenud, kontakteeruge edasise ravi saamiseks oma arstiga või helistage Perearsti nõuandetelefonile 1220.
Kui olete täiskasvanud 1. tüüpi diabeetik või teil on 2. tüüpi diabeet ning kasutate lühitoimelist ning pikatoimelist insuliini (intensiivskeem), siis on oluline meeles pidada:mõõtke veresuhkru taset iga 2–4 ​​tunni järel ja kõrge väärtuse korral süstige lisaks lühitoimelist insuliini.
Lühitoimelise insuliini annus arvestage vastavalt süsivesikute hulgale toidus ja lisage täiendav annus, kui teie veresuhkru tase on enne söömist üle 7-8 mmol/l. Te peaksite olema teadlik, kui palju üks ühik lühitoimelist insuliini teie veresuhkrut tavaliselt alandab. Alustage selle annusega. Täiskasvanutel langetab üks ühik insuliini veresuhkrut tavaliselt 1-4 mmol/l. Alustage selle annusega. Haiguspäeval võib stressihormoonide mõju suurendada teie vajadust täiendava insuliini järele. Mõõtke 2 tunni pärast veresuhkru taset, kui see on üle 10 mmol/l ja tõusutendentsiga, võite ettevaatlikult lisada veel 1–4 ühikut lühitoimelist insuliini, eesmärkväärtuseks oleks veresuhkur 6-10 mmol/l.
Kui teil on glükomeeter koos ribadega veresuhkru ja ketoonide mõõtmiseks, või uriini testribad, siis mõõtke ketoone iga 4 tunni järel. Kui ketoonide sisaldus on tõusnud (üle 0,6 mmol/l või uriinis ++), toimige järgmiselt:
Ketoonid 0,6–1,5 mmol/l või uriinis ++: kui teie veresuhkru tase on üle 10 mmol/l, jätkake tavapärast kõrge veresuhkru ravi, kontrollige kahe tunni pärast uuesti veresuhkru taset ja ketoone.
Ketoonid 1,5–3,0 mmol/l või uriinis +++: suurenenud atsidoosi oht, jooge rohkem vedelikku ja süstige lühitoimelist insuliini suuremas annuses, kui kasutaksite tavapäraselt kõrge veresuhkru ohjamiseks. Annuse suurendamine võib olla tavapärasest 30-50% kõrgem. Lisaks, kui teil on halb enesetunne või kui teie veresuhkur ikkagi ei lange, pöörduge oma arsti poole.
Ketoonid üle 3,0 mmol/l või uriinis +++: ketoatsidoosi oht on suur, kontakteeruge oma arstiga või pöörduge viivitamatult haiglasse, kui teil on üldseisund halvenenud, esinevad kõhuvalu või iiveldus.

 

——————————————————————————————————————————————————-

 

 

Alanud on GRIPIvastase vaktsineerimise hooaeg.

SIHTRÜHMAD:

  • kõik isikud, eriti:
  • lapsed (alates 6-kuu vanuselt) ja täiskasvanud, kellel esinevad diabeet, seljaajuvedeliku leke, aspleenia, põrna düsfunktsioon; kroonilised neeruhaigused sh krooniline neerupuudulikkus ja nefrootiline sündroom; kroonilised kopsuhaigused sh tsüstiline fibroos, bronhopulmonaalne düsplaasia, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, bronhiektaasiatõbi, pneumokonioos, intestitsiaalne kopsufibroos; krooonilised südamehaigused sh kaasasündinud südamerikked, südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi; haigusseisund, mille korral on suurenenud aspiratsiooni-sündroomi risk sh raske tserebraalparalüüs, neuromuskulaarsed haigused jt;
  • lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad immuunpuudulikkusega kulgevad seisundid sh onkohematoloogilised haigused;
  • lapsed ja täiskasvanud, kes saavad pikaajalist immuunsupressiivset  ravi;
  • lapsed ja täiskasvanud, kellele teostatakse organ transplantatsioon (samuti koeretsipendid);
  • lapsed, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
  • HIV positiivsed;
  • 65-aastased ja vanemad;
  • naised, kelle raseduse teine ja kolmas trimester jääb gripi kõrghooajale;
  • isikud, kes elavad hoolekandeasutustes; meditsiiniasutuste vastuvõtuosakondade ja teiste haigetega kokkupuutuvate osakondade personal (sh. perearstid), teenindustöötajad, lasteasutuste töötajad.

 

Lisainfo: www.gripp.ee
www.terviseamet.ee

——————————————————————————————————————————————————-
ALANUD ON VAKTSINEERIMINE PUUKENTSEFALIIDI VASTU!
Puugid levitavad puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub. Teenus on tasuline.
Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu tuleks alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.
Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest süsti tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Esimene kordussüst on vaja on vaja teha 3 aasta möödudes, järgnevad kordussüstid 5 aastaste intervallidega.
Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1-2 nädalat pärast puugihammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi paraneb. Ligikaudu igal kolmandal nakatunul haigus ägeneb: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Nende sümptomite korral peab viivitamatult arsti poole pöörduma
———————————————————————————————————————————————————

 

Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll mammograafilisel sõeluuringul. 2020. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970 kellel on Eesti Haigekassa kindlustus ning kellele viimase 2 aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Eesti Haigekassa saadab neil aastail sündinud naistele rahvastikuregistris oleva aadressi järgi kutsed. Andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid saada – see ei ole takistuseks uuringule minemisel.

Mammograafia eesmärk on naiste rinnahaiguste avastamine ja diagnoosimine. Mammograafia on näidustatud eelkõige üle 35-aastastele naistele. Uuring tehakse spetsiaalse röntgeniaparaadiga, mis kasutab röntgenikiirgust, kuid saadav kiirgusdoos on väga väike ega mõju naise tervisele kahjulikult.

Mammograafilisele uuringule oodatakse naisi kellel on järgnevaid kaebusi:

  • sõlm/tükk rinnas
  • eritis rinnanibust
  • rinnakuju muutus, nibu sissetõmme
  • nahamuutused
  • kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine

Mammograafiale oodatakse patsiente ka siis, kui kaebusi ei ole, kuid on soov oma rindu lasta kontrollida.

———————————————————————————————————————————————————
2020. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990.

Emakakaelavähi sõeluuringu eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ning leida emakakaela vähieelsete seisunditega patsiendid ja emakakaela vähk võimalikult varases staadiumis.

Muutuste korral analüüsi vastuses võetakse patsiendiga ühendust telefoni teel ning pakutakse võimalust tulla naistearsti vastuvõtule, et saada selgitusi leitu kohta, testida vajadusel suguhaiguste ja HPV suhtes ning teha lisauuringuid.

Eesti Haigekassas kindlustatutele on uuring tasuta.

———————————————————————————————————————————————————

Jämesoolevähi sõeluuring on efektiivne. See võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid.

Jämesoolevähki haigestumise ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel rahvastikupõhised sõeluuringuprogrammid. Enamikus riikides on sõeluuringu meetodina kasutatud peitveretesti – selle uuringu abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia ehk jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga võetakse appi vaid positiivse peitveretesti vastusega inimestel.

Jämesoolevähi sõeluuringus osalevad 60–69-aastased ravikindlustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant. 2020. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 1952, 1954, 1956, 1958 ja 1960.aastal sündinud ravikindlustatud mehed ja naised.

Jämesoolevähi uuringule saavad minna inimesed ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma. Kui Sul on tervisemure ja soovid uuringule minna, siis tuleb Sul kõigepealt oma perearsti poole pöörduda, kes vajadusel Sinu tervist kontrollib või suunab Sind lisauuringule.

 

———————————————————————————————————————————————–
E-TERVISETÕEND MOOTORSÕIDUKIJUHILE

 

Alates 1. aprillist 2015 muutus mootorsõiduki juhilubade taotlemisel kohustuslikuks elektroonilise e-tervisetõendi vormistamine.

Tervisekontrolli teostajad koostavad tervisetõendeid elektrooniliselt ning need liiguvad tervise infosüsteemi kaudu otse Maanteeameti infosüsteemi.

Tervisetõendi väljastamise õigus on perearstil, töötervishoiuarstil ja liiklusmeditsiini komisjonil.

Alates 1.aprillist 2015 on mootorsõidukijuhi e-tervisetõendi vormistamiseks taotlejal kohustuslik täita elektrooniline tervisedeklaratsioon.

Mootorsõidukijuhi e-tervisetõendi taotlejal tuleb eelnevalt täita elektrooniline tervisedeklaratsioon patsiendiportaalis www.digilugu.ee, seejärel tervisedeklaratsioon digiallkirjastada ja minna tervisekontrolli.

Elektoonilise tervisedeklaratsiooni tegemise õpetus:

 

———————————————————————————————————————————————